Drexeli ülikooli (USA) uus uuring reoveest ammoniaagi eraldamise ja selle väetiseks muutmise kohta viitab sellele, et see tehnoloogia pole mitte ainult elujõuline, vaid võib aidata ka põllumajandust säästvamaks muuta.
Teadlaste hinnangul võib lämmastiku eraldamine reoveepuhastusprotsessis tekkivast ammoniaagist saada alternatiiviks lämmastiku tootmisprotsessile Haber-Boschi meetodil.
Lämmastiku taaskasutamine reoveest oleks soovitav alternatiiv Haber-Boschi protsessile, kuna see loob "ringliku lämmastikumajanduse". See tähendab, et olemasolevat lämmastikku saab energia raiskamise ja kasvuhoonegaaside tekitamise asemel taaskasutada, et eraldada atmosfäärist lämmastikku, mis on põllumajanduse jaoks säästvam tava ja võib olla kommunaalteenuste sissetulekuallikaks.
Protsess, mida nimetatakse "õhu eemaldamiseks", eemaldab reoveest ammoniaagi, tõstes vee temperatuuri ja pH-d piisavalt, et muuta kemikaal gaasiks, mida saab seejärel kontsentreeritud kujul ammooniumsulfaadina koguda.
Olelusringi analüüsi tulemused näitavad, et õhusõeluuringul eraldub umbes 5-10 korda vähem kasvuhoonegaase kui lämmastiku tootmisel Haber-Boschi meetodil ning kulub umbes 5-15 korda vähem energiat. Uuring näitab, et ammoniaagi taaskasutamine võib olla kulutõhus isegi madalate kontsentratsioonide korral.
Selle tehnoloogiaga toodetakse aga väetisi väiksemates kogustes kui tööstusliku Haber-Boschi protsessiga. Teadlaste sõnul aitab aga igasuguste ressursside kogumise ja taaskasutamise võimalus suurendada kaubandusliku põllumajanduse vastupidavust ja takistab nende muutumist veesaasteaineteks.