Süvenege Vietnami põllumajandussektori seatud ambitsioonikasse eesmärki saavutada 1.5. aastaks köögiviljaeksport 2030 miljardi dollari väärtuses. Avastage selle eesmärgi keerukus, strateegiad ja tõkked, millega selle visiooni elluviimisel silmitsi seisate.
9. novembril 2023 andis Põllumajandus- ja Maaelu Arenguministeerium välja otsuse nr 4765/QD-BNN-TT, millega kiideti heaks Köögiviljade ohutu tootmise arendusprojekt, mis keskendub tarneahela integreerimisele, töötlemisele ja turule ligipääsetavusele aastani 2030. Projektis on sätestatud erieesmärgid: saavutada 23. aastaks 24–2030 miljoni tonni suurune riiklik köögiviljatoodang, kus üle 95% proovidest vastab ohutusstandarditele ja ligikaudu 30% kogu köögiviljakasvatusalast on pühendatud ohutule kontsentreeritud tootmisele.
Hoolimata potentsiaalist on Vietnami köögiviljatootmine killustatud ja sellel puudub jätkusuutlikkus, mis seab väljakutseid 1 miljardi dollari suuruse ekspordieesmärgi saavutamisele. Püüdes laiendada tootmispindu 1.2. aastaks 1.3–2030 miljonile hektarile, sealhulgas keskendudes põhiköögiviljadele, nagu kapsas, arbuus, kurk, sibul, küüslauk ja tšilli, on jätkusuutliku kasvu saavutamine hirmutav.
Jätkusuutliku tootmise väljakutsed
Peamine väljakutse ei seisne eksporditurgude leidmises, vaid nende kvaliteedi- ja kvantiteedinõuete täitmises. Vietnami põllumajandusmaastikul domineerib väikepõllumajandus, mistõttu on raske ühtlast toodangut koondada suurtes kogustes. Sellistes provintsides nagu Bac Giang ja Lang Giang seisavad jõupingutused kontsentreeritud köögiviljakasvatusalade rajamisel silmitsi tõkkega, mis on tingitud hajutatud maaomandist ja ebapiisavast infrastruktuurist, eriti laoruumides ja külmahela logistikas.
Regulatiivsete ja kvaliteediprobleemidega tegelemine
Kriitiliste probleemidena kerkivad esile eeskirjade järgimine ja kvaliteedi tagamine. Vale märgistamise ja piirkonnakoodide sobimatu kasutamise juhud rikuvad Vietnami ekspordimaine. Taimekaitseosakond teeb jõupingutusi põhjaliku andmebaasi loomiseks ja rangete kontrollide koordineerimiseks piiripunktides. Piirkonnakoodide tõhusaks haldamiseks on aga hädavajalik laiem koostöö kohalike omavalitsuste, tööstuse sidusrühmade ja ühenduste vahel.
Vietnami aiandusassotsiatsiooni asepresidendi dotsent dr Nguyen Xuan Hongi sõnul seisavad importivad riigid Vietnamis üha suurema kontrolli all seoses fütosanitaarnõuete järgimisega ja pestitsiidide jääkide tasemega põllumajandustoodetes. Ranged kontrollirežiimid ja nõuded inspekteerimisüksuste rangema järelevalve järele rõhutavad Vietnami vajadust tugevdada oma põllumajanduse reguleerivat raamistikku.
Vietnami suunda 1.5 miljardi dollari suuruse köögiviljaekspordi tööstuse suunas kerkivad kesksete ülesannetena killustatuse käsitlemine, infrastruktuuri parandamine ja eeskirjade järgimise tagamine. Teekond jätkusuutliku ja väärtusliku köögiviljatootmise poole nõuab kõikidelt sidusrühmadelt kooskõlastatud jõupingutusi, et kaitsta Vietnami positsiooni ülemaailmsel põllumajandusturul.