#säästevpõllumajandus #kõrgetõhuspõllumajandus #kunstmuld #PUKSIMINE #süsiniku vähendamine #toidutootmine #biosüsi #põllumajandusinnovatsioon
Nagoya ülikooli asutatud startup TOWING arendab suure jõudlusega biosütt nimega "Soratan", et saavutada jätkusuutlik ja tõhus põllumajandus, vähendades samal ajal süsinikuemissiooni ja keemilisi väetisi. Kasutades nende ainulaadset nutikat tehismulla arendamise tehnoloogiat, on ettevõtte eesmärk parandada mulla kvaliteeti ja saavutada selliseid efekte nagu CO2 vähendamine ja saagikuse suurenemine. See artikkel uurib TOWINGu uuendusliku toidutootmissüsteemi tausta, arengut ja võimalikke tagajärgi.
Viimastel aastatel on põllumajandus seisnud silmitsi suurte väljakutsetega üleminekul keemilistest väetistest sõltuvatest tootmismeetoditest ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisest. Ressursside ammendumine ja keemiliste väetistega seotud kulude tõus on koos kasvuhoonegaaside heitkogustega muutunud põllumajandustootjate jaoks oluliseks murekohaks. Põllumajandus ja metsandus põhjustavad ligikaudu veerandi ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest, nagu on öeldud ÜRO koostatud rohelise toidu süsteemi strateegias. See rõhutab fossiilkütuste ja keemiliste väetiste kasutamise vähendamist osana dekarboniseerimispüüdlustest.
Keemilistelt väetistelt orgaanilistele väetistele üleminek pole aga põllumeeste jaoks lihtne ülesanne. Mõnel on keemilistelt väetistelt orgaanilistele väetistele üleminekul märkimisväärne saagikuse vähenemine ning samaväärse saagikuse saavutamiseks kulub mulla taastamiseks umbes viis aastat. "Põllumajandustootjad, kes soovivad üle minna säästvatele meetoditele, kõhklevad sageli seda teha, sest saagikuse vähenemine on väljakutse," ütleb TOWINGu tegevjuht Kohei Nishida. TOWINGu välja töötatud Soratan biosüsi on sellele probleemile paljulubav lahendus.
Soratan on suure jõudlusega biosüsi, mis on saadud alakasutatud biomassiallikatest, nagu riisikestad ja loomasõnnik. TOWING lisab biosöele spetsiaalselt valitud mulla mikroobikoosluse, kasvatades sake tootmisest inspireeritud kääritustehnika abil orgaanilisteks väetisteks sobivaid mikroorganisme. See meetod aktiveerib kahte tüüpi baktereid, nitrifitseerivad bakterid ja ammoniseerivad bakterid, suurendades orgaaniliste väetiste lagunemise efektiivsust. Nende mikroorganismide kujundamine on keeruline ülesanne, kuid see on põhitehnoloogia, mille algselt töötas välja Riiklik Põllumajandus- ja Toiduuuringute Organisatsioon. Nishida puutus selle tehnoloogiaga kokku Nagoya ülikoolis õppides ja rakendab seda nüüd ühiskonnas TOWINGu kaudu.
Soratani peamine eelis on selle võime edendada säästvat põllumajandust, ajakohastades samal ajal kohalikke põllumajandustavasid. See võib lühendada orgaaniliste väetiste jaoks vajalikku mulla taastamise perioodi umbes viielt aastalt umbes ühe kuuni, toetades seeläbi saagikuse suurenemist. Kuigi tulemused on praegu katsestaadiumis, on mõnel juhul saagikus suurenenud umbes 20–70%. Dekarboniseerimise vaatenurgast pakub Soratan süsiniku sidumise ja neeldumise potentsiaali, mille hinnanguline süsiniku sidumise kogus on 1 aari (4 ruutmeetri) kohta CO10 ekvivalentidena.
Soratani kasutamise üks oluline eelis on see, et seda saab minimaalsete muudatustega kasutusele võtta olemasolevates põllumajandusprotsessides, kuna see asendab komposti ja mullaparandusmaterjale. Lisaks väärib tähelepanu ainulaadne aspekt, mis on seotud „kohaliku alakasutatud biomassi” kasutamisega biosöe toorainena. Varem pidid riisikasvatajad ja loomakasvatajad biomassi, näiteks riisikestad ja loomasõnnikut kulutasu eest utiliseerima, kui nad ei saanud neid kompostina müüa. Sellise alakasutatud biomassi muutmine väärtuslikeks ressurssideks pakub ettevõtetele märkimisväärset kasu.
TOWING näeb oma ärimudeli osana ette mitme sularahapunkti loomist kogu tarneahelas. Ettevõte kavatseb teha koostööd biomassi kõrvaldamisega tegelevate ettevõtete ja põllumeestega, rajada Soratani tootmiseks erinevates piirkondades tehaseid ning müüa Soratani põllumeestele.