Krimmi föderaalülikooli teadlased on istutanud kaks tuhat taimede mikropaljundamise teel saadud viigimarja istikut ja rajavad viigimarjaaia. Projekt viiakse ellu valiku- ja lasteaiakeskuse ning riikliku projekti “Teadus ja ülikoolid” raames. Sellest teatas KFU taimede mikroklonaalse paljundamise labori juhataja Lavr Kryukov.
“Võtsime oma istandusest tooraine, tõime taimed laborisse ja asetasime spetsiaalsetesse toitekeskkondadesse. Sõltuvalt taimede tüübist ja sordist valitakse nende söötmete jaoks erinevad toitained. Peamine, mida kasutatakse: mikro- ja makrosoolad, vitamiinid, hormoonid ja süsivesikud – sahharoos, maltoos jt. Osa taimi kasvatame tahkel toitainekeskkonnal, osa vedelal. Viimase jaoks kasutame bioreaktorit – toitekeskkonnaga anumat, kus taim saab vajalikke aineid ja õhku, ”ütles KFU teaduse ja tehnoloogilise arendamise keskuse spetsialist Lavr Krjukov.
Niisiis said teadlased mikroklonaalse paljundamise meetodil kaks tuhat seemikut ainult kümnest taime harust. Nüüd on istikud juba aklimatiseerunud ja kohanemiskasvuhoones mulda istutatud.
“Kohanemiskasvuhoones harjuvad taimed looduslike ilmastikutingimustega, kuna in vitro süsteemis kasvasid nad kontrollitud keskkonnas. Siin kõigub temperatuur +5°C kuni +25°C. Ja kastmine käib kord nädalas,” rääkis KFU Agrotehnoloogiaakadeemia dotsent Konstantin Ivantšenko.
Asjatundja sõnul on Krimmi lõunarannikul parimad tingimused viigimarjade kasvatamiseks. Just seal Foroses asub KFU subtroopiliste puuviljakultuuride selektsiooni- ja puukooli katsepõld, kuhu rajatakse viigiaed. Seemikud seisavad kasvuhoones kevade keskpaigani.
Lisaks on KFU spetsialistidel 2023. aastal kavas lisada viigimarjad aretussaavutuste registrisse. Selleks viisid nad neli aastat läbi subtroopilise kultuuri uuringuid: analüüsisid ülikooli istanduses juba kasvavate puude saagikust ja nende viljade kvaliteeti.
Teadlased koguvad uutelt seemikutelt esimese saagi kahe-kolme aasta pärast, tööstuslikku ennustatakse viie aasta pärast.