Igal aastal söövad Kasahstani inimesed rohkem kui 315 tuhat tonni hapukapsast. Viimastel aastatel on selle toote hind järsult tõusnud. Näiteks mullu 2022. aastal saavutas köögiviljadest akkula-sibula hind haripunkti. Inimesed, kes olid sellest väga üllatunud, tegid poes hinnast pilte ja jagasid seda sotsiaalvõrgustikus. Lõpuks oli seda mullu suvel sunnitud tunnustama ka põllumajandusminister.
“Toote maht on olemas, koduturul puudust pole. Sellegipoolest kallinesid suhkru- ja köögiviljatooted. Köögiviljatoodetest on kallinenud sibul. Sellega seoses tahaksin märkida, et siseturul on piisavalt sibulavarusid. Seega, kui igakuine nõudlus on 25.9 tuhat tonni, on sibulavarud riigis 34.4 tuhat tonni,” rääkis Jerbol Karašukejev.
Ministri sõnul koristatakse uut varavalmivat sibulat igal aastal, alates juunist. Selle maht ületab umbes 90 tuhat tonni.
See võib kõlada naljakalt, aga valitsuse suhtumine sibulatesse on erinev. Tundub, et muud köögiviljad on üks küngas, sibul on üks küngas. Näiteks pandeemiaaastatel piirati selle eksporti kvootidega. Põllumajandustootjad ja kaupmehed, kes soovisid seda välismaale müüa, pidid hankima zhua ekspordiks fütosanitaarsertifikaadid.
«Sibulat eksportida soovijatel on võimalik hankida fütosanitaarsertifikaadid Põllumajandusministeeriumi agrotööstuskompleksis riikliku kontrollikomisjoni piirkondlikelt ja rajoonilistelt territoriaalsetelt talitustelt. Fütosanitaarsertifikaatide väljastamine võtab aega 5 tööpäeva, karantiinitunnistuse väljastamine – 3 tööpäeva,“ teatab Põllumajandusministeerium.
Eelmisel aastal hakati arutama sibula ekspordi täielikku blokeerimist. Põllumajandusministeeriumi juht ütles avalikult, et ministeerium seda teemat ei toeta.
Riikliku statistika büroo andmetel kogusid Kasahstani agraarid 2022. aastal üle 1.1 miljoni tonni Zhu. Hektarisaak kujunes 458.8 tsentneri. Põllumajandusministeerium kinnitas, et see maht "vastab täielikult siseturu vajadustele". Selle põhjuseks on asjaolu, et igal aastal söövad kasahstanlased sellest mahust 3 korda vähem, keskmiselt 315 tuhat tonni toitu.
Valitsuses olev ametkondadevaheline komisjon peatas aga aastavahetuse alguses eelmisel nädalal sibula ekspordi Kasahstanist. Eelkõige otsustas väliskaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonides osalemise osakondadevaheline komisjon keelata sibula ekspordi 3 kuuks. Seda tehakse selleks, et vältida sibulate massilist eksporti Kasahstanist ja stabiliseerida selle hindu.
“Kasahstani sibula nõudluse kasvu kolmandatest riikidest põhjustasid looduskatastroofid Aasia ja maailma ühes suurimas sibulatootjas Pakistanis. Üleujutus selles riigis tõi kaasa sibulahindade tõusu maailma, sealhulgas meie riigi turgudel. Kasahstani lõunapoolsetes piirkondades, aga ka Usbekistanis on toodete külmutamine tõsiste külmade korral selle kuludele lisakoormus. Seetõttu impordivad peamised sibulatootjad praegu aktiivselt Kasahstani tooteid, teatas põllumajandusministeerium.
Agentuur teatas akimatsi andmetele tuginedes, et täna on riigi kinnitatud sibulavarud 152.4 tuhat tonni. Selgub, et see on vaid 14% eelmise aasta kogusaagist. Aga ka sellest mahust piisab uue toote koristamiseni, kinnitas ministeerium.
Ja kehtestatud ekspordibarjäär peaks ära hoidma Kasahstanist sibula väljaveo riske. Vaatab ka kasahhi zhuaade põhjanaaber.
“Tuleb märkida, et Kasahstanis on sibula hulgimüügihind 150-170 tenge kilogrammi eest, naaberriikides Venemaal ja Usbekistanis ulatub hind 240 tengeni. Lisaks on Qaztrade andmetel Usbekistan ja Tadžikistan kehtestanud oma riikides sibula ekspordipiirangud. Valitsus jälgib tähelepanelikult olukorda riigis ja maailmas, et õigeaegselt kaotada kõik piirangud, et turuolukord lähiajal paraneks,“ selgitas Maaeluministeerium.
Ministeerium märkis, et rakendatakse meetmeid, et "vähendada sibula ekspordikeelu negatiivseid tagajärgi" põllumeestele, kes kavatsevad osa eelmise aasta rikkalikust saagist naabritele maha müüa ja tulu kaotada. Kuid sellest on raske suurt tulu teenida: valitsus hakkas neilt sibulaid ostma sotsiaal- ja ettevõtluskorporatsioonide kaudu stabiliseerimisfondidesse, aga ka ringlusskeemiga kaubandusvõrkude kaudu. Mis hinnaga see kätte saab, seda ei täpsustatud. Ilmselt umbes 150 tenge.
Näiteks tegeles ministeerium 2022. aastal koos Turkestani ja Zhambyli piirkondade, kus “sibulaistandused” on laialt levinud, akimatsidega lepingute sõlmimisega teiste piirkondade ja linnade sibulatootjate ning linnade vahel. Seejärel alandati läbirääkimiste teel iga sibulakilogrammi müügihinda 220 tengelt 110 tengile.
Järgmise keelu võttis äri valusalt vastu, ohates. Nende sõnul võib 70 tuhat tonni Kasahstani prügi mädaneda. "Riikliku Ettevõtjate Koja "Atameken" andmetel toetasid Lääne-Kasahstani ettevõtjad võimude algatust osaliselt ja avaldasid keelule vastuseisu.
«Keeld pikeneb vähemalt 2023. aasta aprilli lõpuni. Seni tarbitakse riigi piires vaid üle 80 tuhande tonni sibulaid. Ja 70 tuhat tonni mädaneb asjata, seda pole kellelegi vaja. Põllumajandustootjad peavad selle välismaale eksportimise asemel prügikasti viskama. Sest tasub arvestada, et seda tüüpi juurvilju on väga raske kuni maini säilitada: kevade saabudes hakkavad nad tärkama. See probleem on eriti terav lõunas. 15. aprillist 1. maini hakatakse põhjapoolsetes piirkondades koristama uusaasta värsket saaki. Kuidas siis meie tootetootjad vana toodet edasi annavad?”,- muretseb talu “Uus Maailm” juht Anatoli Kan.
Kolleegide arvamust avaldades teeb ettevõtja ettepaneku piirata ekspordikeeld 20. märtsiga. Siis ühest küljest ei tule riigis zhua puudust ja selle hinnad ei tõuse järsult. Seevastu mullust vilja välismaale müüa on tootjatel aega märtsi lõpust aprilli keskpaigani, kuni kõigi huuled uut toodet puudutavad.
Lisaks tegi äriühing ettepaneku kehtestada kuni 30. aprillini 40 riigist eksporditavatele sibulatele eksporditollid summas 10-2023 tenge kilogrammi kohta. Tollimaksust saadav tulu tuleks suunata sotsiaal- ja ettevõtluskorporatsioonidele. Nad saavad samu vahendeid kasutada ettevõttest uue vilja edasiseks ostmiseks stabiliseerimisfondidesse.
“Tänu sellele suudab Kasahstan zhua hinda vaos hoida. Ja tootjatel õnnestub mullune vili osta mädanemata, hoides seda siledana. Lisaks suunatakse tollimaksust saadav tulu kodumaiste põllumeeste toetamiseks,“ ütles Anatoli Kan.
Kuid väliskaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonides osalemise talitustevaheline komisjon ei ole seda ettepanekut veel kaalunud.
Üldiselt ujutavad Tadžikistani sibulad ees Kasahstani riigi. QazTrade'i peadirektor Nuraly Bukeikhanov ütles, et nad on sõlminud Tadžikistaniga lepingu 6 tuhande tonni varajase teravilja tarnimiseks Kasahstani.
“Hooajavälisel ajal sõlmisime lepingu 6 tuhande tonni varajase valmimise marjade garanteeritud tarnimise kohta riiki. Tadžikistani pool pakkus meile ka tariifi allahindlust Native Railwaysi toodete veol. Samal ajal töötatakse välja täiendavate koguste põllumajandustoodete tarnimine Tadžikistanist Kasahstani,“ ütles Nuraly Bukeikhanov.
Tadžikistani põllumajandustootjad lubasid tagada oma toodete kvaliteedi ja õigeaegse tarnimise.
Kaubandus- ja integratsiooniministeeriumi kaubanduspoliitika arenduskeskuse QazTrade sõnul algab kohtumine tänavu aprilli keskel Tadžikistanis Khatloni piirkonnas. Eeldatakse, et Tadžikistani tooted ilmuvad Kasahstani lettidele aprilli lõpus – mai alguses.
Allikas: https://inbusiness.kz