Tänapäeva põllumeeste põhijoonteks on saanud visadus, visadus, töökus ja leidlikkus.
Põllumajandus on meie riigi majanduspoliitika oluline osa. Selles valdkonnas töötavad inimesed saavad kasutada erinevaid riigipoolseid toetusmeetmeid. Talupidajaks olemine pole lihtsalt elukutse, see on pigem kutsumus. Põllumehe töö ei ole ammu enam ainult maatöö, vaid on kasvanud laiaks spetsialiseerumiseks, mille arendamine nõuab palju vaeva.
Borisovski rajoonis tegutseb kaks põllumajandusliku tarne- ja turustamisühistut: Alliance Farmervest ja Borisovskaya Strawberry. Esimene ühendab piimatootjaid ning tegeleb juba kogu Venemaal tuntud juustude ja teiste piimatoodete tootmisega. Ühistut juhib Marina Fabre. Teise ühingu esimees on Vitaliy Babenko. 2016. aastal koondas tema ühistu aiamarjakasvatajad. Enne seda oli esimehel märkimisväärne maatöö kogemus: 1995. aastast kasvatas ta köögivilja, 2009. aastal sai temast Belogorye peretalude programmi liige.
2016. aastal sai ühistu materiaal-tehnilise baasi arendamiseks toetust summas 6.150 miljonit rubla, mida kasutati põllumajandustehnika, veoautode ja külmiku soetamiseks. Nüüd kasvatab talunik ühistu raames hektarit maasikaid, hiliste sortide vaarikate jaoks on eraldatud 50 aakrit kaitsealust maad, on kasvuhooned Black Jacki murakatega. Lisaks tegutseb Vitaliy Babenko ka üksikettevõtjana. Algul oli tal maad vaid 25 hektarit, praegu – 550 hektarit, maisi on külvatud 360 hektarile. Kolmandat aastat müüb talunik selle Borisovi taludele. Selle aasta uudsus on 10 hektarit kartulit, 85 hektarit püsimuru heinaks, 60 hektarit ebamugavaid kultuure külvati ka muruga. Ostsin Moskva puukoolist 66 värvi krüsanteemide seemikud ja istutasin need 25 aakrile.
“Tõenäoliselt oleks vale eraldada töö ühistu ja üksikettevõtluse raames,” märkis Vitali Babenko, “oleksime ju tarnimise ja turustamise põllumajandustarbijate ühistu tekkides juba 21 aastaga kogunenud baas. , ja lisasin toetuse rubladele oma pool miljonit. Muidugi oli see riigilt tohutu abi, mis toob siiani tulemusi. Kui rääkida marjasuunast, siis ootan head murakasaaki. Igalt oma biennaali põõsalt pean koguma 15 kilogrammi marju. See on esimene saak, teine – noortel võrsetel – augustis. Mul on vaarikad olnud üle aasta ja otsustasin ühe kasvuhoone selle alla (mulle see sort eriti ei meeldinud) üle anda kurkide jaoks, kuigi polnud juurviljadega tegelenud peaaegu kümme aastat. Ja siin istutati kasvuhoonesse “riide peale” 1,200 põõsast. Oleme juba kuu aega koristanud.”
Sel aastal eraldas Vitali Babenko kõrvitsatele, tomatitele ja baklažaanidele 15 aakrit. Kartuli seemnematerjal on võetud Valgevenes, saadud saak on plaanis lattu laduda ja mida sellega edasi teha, näitab aeg.
"Kuidas nüüd rakendamine läheb? Hulgimüüjad tulevad ja võtavad marjade ja juurviljadega kaasa. Kui plaanidest rääkida, siis tahan 50 hektarile oma ebamugavustest rajada puhkekeskuse: maaturism on praegu paljulubav suund, seda enam, et minu puhul saab seda ühendada gastroturismiga. Mul on nüüdseks 14 kasvuhoonet, aja jooksul tahan need välja vahetada kaasaegsete vastu, et nii katus kui küljed avaneksid. Esimesele neljale olen alad juba ette valmistanud ja iga aastaga lisan neid juurde. Paigaldan need ise. Lenini nimelise endise kolhoosi baasil avan spetsiaalse töökoja, Krasnodari territooriumilt on juba kutsutud spetsialist, kellel on selles küsimuses kogemusi, ”rääkis Vitali Babenko.
Räägime juurviljade ja marjade kvaliteedist ilma kiitlemata – Vene tooted on paremad ja maitsvamad. Meie põllumehed kasutavad ju selle kasvatamiseks tavalist mulda, imporditud aga peamiselt hüdropoonikal, tehismullal. Muidugi kasutavad nad imporditud seemneid ja istikuid, kuid sama hästi töötavad juba ka Venemaa puukoolid. Näiteks Vitali Babenko võttis maisiseemneid Kabardi-Balkariast, vaarikaid Adõgeast, kartulit Brjanskist. Muide, ta ise oskab juba istutusmaterjali kasvatada nii kinnisele kui ka avamaale.
Tänapäeva põllumeeste põhijoonteks on saanud visadus, visadus, töökus ja leidlikkus. Vitali Babenko on selle elav näide. Mitte ilmaasjata oma töö eest sai temast lisaks ringkonna- ja ministritaseme diplomitele ja tänusõnadele V.Ya laureaat. Gorin. Tänu sellistele inimestele kasvab meie riigis tootmismaht ja toiduainete mitmekesisus aasta-aastalt.