Lähiaastatel Aserbaidžaani elanikkonda toidupuudust ei ähvarda, kinnitavad kohalikud eksperdid.
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peaökonomist Maximo Torero tegi hiljuti avalduse, et juba sel aastal seisab maailmas alatoitumise probleemiga silmitsi umbes 40 miljonit inimest.
„Praegu valitseb agrotööstussektor suures ebakindluses. Kui ennustame [konflikti] mõju Ukrainale, siis on meil 40. aastal veel vähemalt 2022 miljonit inimest, kes seisavad silmitsi kroonilise alatoitumusega," ütles Torero. "Ja aastal 2023 - rohkem kui 70 miljonit inimest.
Geopoliitiline olukord on toonud kaasa häireid teravilja tarnimisel, mis suurendab paljudes osariikides toidukriisi ohtu. Alates aasta algusest on nisu ja maisi hinnad oluliselt tõusnud. 21. mail toimunud ÜRO Julgeolekunõukogu istungil märgiti, et maailma nisuvaru jätkub vaid 10 nädalaks ning olukord on hullem kui 2007. ja 2008. aasta kriisiaastatel.
Toidupuudus Aserbaidžaani ei mõjuta, ütles majandusteadlane Eldaniz Amirov enesekindlalt.
Tuletame meelde, et Venemaa valmisolek sel aastal tarnida maailmaturule üle 50 miljoni tonni teravilja, ütles Venemaa president Vladimir Putin hiljutisel kohtumisel Peterburis Valgevene juhi Aleksandr Lukašenkaga.
Aserbaidžaanlasi pole kunagi kuulunud alatoidetud inimeste kategooriasse. 2023. aastal on aga toiduainete mõningane hinnatõus ekspertide hinnangul siiski vältimatu.
Suurenenud inflatsioon jätkub kuni Venemaa erioperatsiooni lõpuni Ukrainas, usub Amirov. Alles pärast seda võib oodata maailmamajanduse aastase inflatsiooni naasmist 2-3% vahemikku.
Majandusteadlase prognooside kohaselt jätkavad nafta, Venemaa ja Ukraina toodangu põllumajandussaaduste hinnad lähiajal jätkuvalt kasvu.
Sarnast arvamust jagab ka Aserbaidžaani vabade tarbijate liidu juht Eyyub Huseynov. Tema sõnul on Aserbaidžaan toidupuuduse all kannatavatest riikidest kaugel: vabariigis on seda suured varud.
Teisalt on valitsus loonud soodsad tingimused ettevõtluse arendamiseks. Lisaks viiakse vabanevatel maadel lähiajal ellu erinevaid põllumajandusprojekte.
Toiduainete hinnatõus on aga vältimatu, järgmise aasta keskpaigaks on oodata piima, taimeõli ja osa põllumajandustoodete 10% hinnatõusu. Ka pagaritoodete hinnad tõusevad mitte rohkem kui 10%, usub inimõiguslane.
Viljakas maa ja hinnaregulatsioon
Paljud ootavad, et nüüdseks vabanenud maad mängivad olulist rolli sisemaise toidunõudluse rahuldamisel.
Targa küla projektis on oma osa Põllumajandusministeeriumil, mis plaanib kasutada uusimaid tehnoloogilisi edusamme piirkonna põllumajanduse tootlikkuse tõstmiseks. Samas teatab ministeerium, et kogu Aserbaidžaanis on lõpetatud 72.6% teravilja koristamisest, koristatud on 2.163 miljonit tonni teravilja. Seega on ressursid oluliselt suurenenud ja see aitab leiva hinda hoida.
Lisaks rakendab Aserbaidžaani valitsus meetmeid põhitoidukaupade hindade alandamiseks või stabiliseerimiseks. Näiteks kiitis valitsuskabinet heaks otsuse, mille eesmärk oli vähendada põllumeeste lihatootmise omahinda: kaotati iga looma kohta veterinaarpassi saamise vajadus (ja riigilõivu tasumine 20 manati).
Samal ajal veetakse Karabahhi ja Ida-Zangezuri piirkondade rekonstrueerimise ja arendamise käigus vabanenud maadele väikeseid ja suuri veiseid. Möödunud aastal toimetati Kalbajari karjamaadele pilootprojekti raames esmakordselt 10,000 300 pealist väike- ja suurt veist. Sel aastal – üle XNUMX tuhande looma.
Eksperdid eeldavad, et vabanenud maade arendamine vähendab oluliselt riigi sõltuvust impordist. Olemasolevatel andmetel kattis Karabahhi piirkond enne okupatsiooni umbes 15% Aserbaidžaani lihavajadusest. Eeldatakse, et pärast põllumajanduse taastamist Karabahhi ja Ida-Zangezuri tsoonides hakatakse aastas tootma umbes 30 tuhat tonni liha.
Kuid see pole veel kõik. Ettevõtluse Arendamise Fond on käivitanud mehhanismi, mis toetab mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), kes tegelevad tarbijate miinimumkorvi kuuluvate toiduainete tootmise ja töötlemisega.
Riigipoolse toetuse raames saavad VKEd arvestada pankade ja muude finantsasutuste laenuintresside subsideerimisega. Eelkõige mõjutab see laene, mis saadakse riigile töötlemiseks ja toiduainete edasiseks tootmiseks vajaliku tooraine tarnimiseks.