Aasta algusest saadi kasvuhoonetomatite ja -kurkide brutosaak 2260 tonnini.
Krimmi põllumehed on külvanud 760 hektarit juurvilju ja ligi 700 hektarit kartulit. Sellest teatas Krimmi Vabariigi põllumajandusministri asetäitja Arsen Arziev Kasahstani Vabariigi riiginõukogu agraarpoliitika ja maaelu arengu komitee koosolekul.
“Aasta algusest saadi kasvuhoonetomatite ja -kurkide brutosaak 2,260 tonnini. Avamaale külvati 687 hektarit kartulit, 24.5 hektarit kapsast, 78.5 hektarit peeti, 222.5 hektarit porgandit, 285 hektarit sibulat, üle 55 hektari küüslauku, 5 hektarit kõrvitsaid. Köögiviljade kasvatamise intensiivtehnoloogia olulisemad elemendid on niisutamine ja tasakaalustatud toitumine. Tilkniisutussüsteemide kasutamine köögiviljakultuuride kasvatamisel säästab vett, väetisi ja energiat. 2022. aasta saagiks prognoositav köögiviljade külvipind on umbes 7,000 hektarit,“ märkis aseminister oma kõnes.
Arsen Arziev rõhutas ka, et vastavalt taimekasvatuse põllumajandustootjate taotlustele on 2022. aastal kavas kasta veidi enam kui 20 tuhande hektari suurune ala veevarustusplaaniga üle 80 miljoni m3. . Võttes arvesse Krimmi kliima iseärasusi, viidi Põhja-Krimmi kanali süsteemist vett erinevate põllukultuuride niisutamiseks läbi mitte varem kui mais.
«Riisipõldude üleujutus on otstarbekas läbi viia mitte varem kui mai esimesel dekaadil. Põhja-Krimmi kanali süsteemid on valmis põllumehi veega varustama 25. aprilliks,“ rõhutas aseminister.
Krimmi Vabariigi piirkondade administratsioonide ja Kasahstani Vabariigi Riikliku Veemajanduskomitee esitatud teabe kohaselt on Krimmi Vabariigi territooriumil 59 tiiki täna rahuldavas seisukorras ja saab täita Dnepri veega.
Ka Arsen Arziev märkis, et külvitööd tehakse tavapäraselt.
“Keskmiselt on Krimmis 90% istikutest heas ja rahuldavas seisukorras. Suvivilja külvati 187.8 tuhat hektarit, mis on 78.4%. Varakevadistele viljadele külvati 166 tuhat hektarit ehk 97.8%, mis on 22.3% rohkem kui 2021. aastal. Istikute pealtväetamine tehti 99.6% kogu külvipinnast,“ rõhutas aseminister.