...ja mardikad aitavad seenel taimi nakatada.
Kilpmardikas Chelymorpha alternans.
Hallitusseen fusarium acrosporum on üks levinumaid fütopatogeene, mis võib põllumajandusele palju probleeme tekitada. Peremeeste suhtes on see väga valimatu, st parasiteerib mitmesugustel liikidel. Siinkohal tuleks aga selgitada, et fusarium acrosporum'il on palju erinevaid tüvesid, mis mõnikord on spetsialiseerunud väga kitsale peremeeste spektrile; pealegi on nende hulgas üsna kahjutuid ja isegi kasulikke. Kuid üldiselt peetakse seeni üsna kahjulikuks. Muide, see ei piirdu ainult taimedega: mõned tüved mõjutavad loomi, kuni inimesi.
Seetõttu võiks eeldada, et kilpmardikale Chelymorpha alternans, millel kasvab ka fusarium, on temast ainult üks kahju. Kuid kõik osutus veidi teistsuguseks. Max Plancki seltsi bioloogiainstituudi töötajad kirjutavad ajakirjas Current Biology ilmunud artiklis, et seen saadab mardikat kogu elu, kuid eriti arvukaks muutub see siis, kui mardikavastsest saab nukk — seen kasvab tuhat korda intensiivsemalt. sellel, kattes nukku vahaja valge kattega. Samal ajal ei juhtu nukuga midagi, kuue päeva pärast ilmub temast välja täiskasvanud mardikas.
Teaduse kohta
Teadlased väitsid, et seeneplaat kaitseb liikumatut nukku kiskjate – näiteks sipelgate – eest. Katse jaoks võtsime ligi sada nukku ja asetasime nad spetsiaalsetesse puuridesse Panama džunglisse alusmetsa. Osa nukudest puhastati seente naastudest ja rakud suleti, et keegi neisse ei pääseks. Kõik need nukud muutusid omal ajal mardikateks ehk seene puhastamine ise neile haiget ei teinud.
Teine osa naastudest puhastatud nukkudest pandi puuridesse, kust sipelgad läbi pääsesid – vaid 43% neist jäi neljandal päeval ellu. Ja lõpuks, kolmandik nukkudest ei puhastatud millestki ja pandi ka sipelgatele avatud puuridesse – 88% neist jäi ellu. See tähendab, et seen kahekordistas Chelymorpha alternans pupae ellujäämise määra. Kuidas fusarium täpselt sipelgaid tõrjub, pole veel selge, kuigi on teada, et seene genoomis on geenid, mis aitavad saada putukamürgi toimega aineid.
Samal ajal maksab mardikas seenele, aidates sellel taimi nakatada. Chelymorpha alternans mardikad toituvad bataadist ja kui bataadile satub seenega mardikas, tabab taim tõenäolisemalt seennakkust. Kui kümme taime jäid kahe äsja “seene” nukkudest välja tulnud mardikaga rahule, oli kuu lõpuks seenest mõjutatud ligi 80% bataadi lehestikust.
Tekib aga küsimus, miks peaks mardikas oma toitu rikkuma, levitades talle seent. Tegelikult peate siin kõiki plusse ja miinuseid täpselt võrdlema. Mardika jaoks võib nukufaasis söömise oht olla palju tõsisem kui oht jääda bataadilehtedeta kaitsva hallituse tõttu; võib ju mardikas kergesti üle minna uuele bataadile, mida seen veel nii väga ei kannata. Lisaks võib mardikale olla lihtsam hallitanud taime süüa: ta ju tunneb süües kahjustusi ja lülitab kaitsemehhanismid sisse, aga kui taim on hallituse fusarium’i poolt nõrgestatud, siis seda enam ei saa. suudab end mardika eest liiga jõuliselt kaitsta.
Allikas: https://www.nkj.ru