Singapur on Moskvast neli korda väiksem (selle pindala on vaid 730 km2). Põllumaa hõivab alla 1% maast ja põllumajandussektori osatähtsus SKP-s on napp 0.03%. Ka veevarud on siin piiratud. Oma 6 miljoni elaniku toitmiseks impordib riik rohkem kui 90% toidust.
Umbes kaheksa aastat tagasi oli Singapuri võimude hämmingus küsimus: kuidas vähendada riigi toidusõltuvust ekspordist? Kliimamuutused aitavad kaasa põudadele ja üleujutustele, häirides tarneahelaid. Maailma pandeemia ja poliitiline ebastabiilsus on ainult suurendanud muret. Täna räägime sellest, millega singapurlased lõpuks välja mõtlesid ja miks neil see õnnestub.
Aga kõigepealt – väike abi.
Singapuris pole põllumajandusega alati kõik halvasti läinud. 1960. aastatel töötas 10% elanikest põllumajanduses ja talud hõivasid 25% territooriumist. Kohalikud põllumehed varustasid 60% riigist köögiviljaga, 90% lihaga, 100% munaga. Mingil hetkel hakkas Singapur isegi ise sealiha eksportima.
Kuid 1959. aastal tuli võimule peaminister Lee Kuan Yew. Tänu temale on vaesest mahajäänud riigist saanud jõukas riik, mille SKT elaniku kohta on üks kõrgemaid. Singapur on alustanud ulatuslikku industrialiseerimist.
Jõed on muutunud veehoidlateks, talupõllud tööstustsoonideks või elamupiirkondadeks. 1984. aastal lõpetati riigis sealiha tootmine. Põllumaade pindala on kiiresti vähenenud 25%-lt 1960. aastatel 10%-ni 1970. aastatel.
Tänapäeval pole Singapuri põllumajandus praktiliselt arenenud, riigi niigi väikesel alal haritakse umbes 1% maast.
Singapuri uus plaan
2019. aasta alguses seadis Singapur endale ambitsioonika eesmärgi: toota aastaks 30 iseseisvalt 2030% kogu vajalikust toidust. Programmi nimeks oli “30 kuni 30”. Võrdluseks: täna toodab Singapur 8% elanike tarbitavatest köögiviljadest ja 8% lihast.
2021. aastal ütlesid riigi võimud, et plaani täitmiseks on vaja teha kaks asja: optimeerida pind põllumeeste vajaduste järgi ja rahastada tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist. Räägime teile nendest meetoditest lähemalt.
Kas pargime talud katustele või kust leiavad singapurlased põlluharimiskohad?
Nii vähese maa tõttu on singapurlased tõesti sunnitud olema loomingulised. Siseturu toiduga täiendamiseks on riigi valitsus võtnud sihikule ka ühe Singapuri linnastumise “monumendi” – mitmekorruselised parklad, mille katused muudetakse nüüd “vertikaalseteks farmideks”. 2021. aastal kuulutas Singapuri toiduagentuur välja hanked parkimiskohtade arendamiseks, eelistades asjade internetti ja automatiseeritud kliimaseadet kasutavad vertikaalsed farmid. Parklad Singapuris on suured, nii et keskmine katusetalu suudab päevas toota kuni 500 kg rohelust.
Kellele Singapur raha annab?
2020. aastal võttis Singapur kasutusele 30 miljoni dollari suuruse 30 × 30 ekspresstoetuse süsteemi. Riik rahastab kuni 85% suure jõudlusega talusüsteemide projektide maksumusest, mida saab projekteerida ja kasutusele võtta 6-24 kuu jooksul. Näiteks 2021. aastal andis raha Kalera, kes rajab Singapuri maailma üht suurimat vertikaalset farmi: üle 15 meetri kõrgune ja aastas üle 500 tonni köögivilja tootma suuteline. Agro-toiduaineklastri ümberkujundamise fond kuni 2025. aastani annab toetusi kokku 60 miljoni dollari ulatuses.
Temaseki riigiettevõte on põllumajandustehnoloogia võtmeinvestor. See on AgTechi segmendi riskikapitali osas viiendal kohal. Näiteks andis investeerimisühing raha vertikaalsete farmide tootjale Bowery Farming (investeeringuvoorus osaleja 300 miljoni dollari eest), niisutussüsteemide "nutikate" seadmete tootjale Rivulis Irrigation (85% aktsiate ostmine summas 365 miljonit dollarit), alternatiivse piima Perfect Day tootja (350 miljoni dollari investeerimisvoorus osaleja). Temaseki investeeringud agrotechi on alates 2015. aastast neljakordistunud.
Ka Singapuri kiirendid ei jää palju maha. Singapuri GROW Accelerator kuulus Active Accelerator Fundsi kaheksa suurima kiirendi reitingusse. See on 12-nädalane koolitusprogramm, mis sisaldab rahalist toetust kuni 120,000 XNUMX dollarini.
2007. aastal käivitati Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) liidu ja Singapuri riikliku uurimisfondi ühisettevõte SMART (The Singapore-MIT Alliance for Research and Technology). MIT jaoks on SMART ainus uurimiskeskus väljaspool Ameerika Ühendriike ja suurim rahvusvaheline programm. Teadustegevuse eest tasub täielikult Singapuri valitsus.
2020. aasta detsembris sai Singapur esimese riigina maailmas, mis lubas laboris kasvatatud liha müüki. Tarbijatele hakati müüma ettevõtte Eat Just kana "katseklaasist". Üks Eat Just investoritest on Temasek.
Singapur on ainulaadne agrotehniliste lahenduste katsepolügoon. Muu maailm saab jälgida riikliku eksperimendi tulemusi ja teha järeldusi, proovides ise agrotehnilist perspektiivi.
Allikas: https://vc.ru