Selle rakendamiseks plaanitakse kuue aasta jooksul eraldada üle 3 miljardi rubla.
Nüüd on umbes 80% külvipinnast hõivatud köögiviljakultuuride imporditud hübriididega.
Põllumajandusministeerium on põllumajanduse arendamise föderaalse teadus- ja tehnikaprogrammi (FSTP) raames aastateks 2017–2030 koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Venemaa Teaduste Akadeemiaga välja töötanud alamprogrammi „Põllumajanduse arendamine. köögiviljakultuuride valik ja seemnekasvatus. Valitsuse määruse eelnõu selle lisamise kohta FSTP-sse on postitatud õigustloovate õigusaktide eelnõude portaali. Alamprogramm on suunatud konkurentsivõimeliste kodumaiste köögiviljakultuuride sortide ja hübriidide ning viimastel teadussaavutustel põhinevate tehnoloogiate loomisele ja tutvustamisele, seisab dokumendi seletuskirjas.
Riigi elanike aastane vajadus värske köögivilja järele on hinnanguliselt 18.3 miljonit tonni, kodumaiste toodete defitsiit on 19.8% ja selle kompenseerib import, köögiviljade tarbimine jääb aga 22.9% alla normi, arvutasid dokumendi autorid.
Seletuskirjas on kirjas, et köögiviljakultuurides on suurima osakaaluga tomat (16%), kapsas (15%), sibul (11.9%), porgand (9%) ja kurk (7.8%). Samas märgib Põllumajandusministeerium komplekti “borši” köögiviljade saagikuse kasvu. Nii on viimase 10 aastaga kasvanud kapsa keskmine saagikus 230 snt/ha 344 snt/ha, peedi – 180 snt/ha 243 snt/ha, porgandi – 186 snt/ha-lt 298 snt/ha. ha, sibul – 174 c/ha kuni 285 c/ha. „Peamised tegurid saagikuse suurendamisel olid suure saagikusega, peamiselt välismaise selektsiooniga köögiviljakultuuride sortide ja hübriidide kasutamine ning intensiivtehnoloogiate kasutamine köögiviljade tootmisel avamaal ja kaitstud pinnasel. Köögiviljakultuuride saagikus on Venemaal aga oluliselt väiksem kui maailma arenenud riikides,” tõdevad alamprogrammi koostajad, täpsustades, et umbes 80% külvipinnast hõivavad köögiviljakultuuride importhübriidid.
Kodumaise aretuse madal konkurentsivõime on tingitud uute sortide ja hübriidide aeglasest kasutuselevõtust, seemne- ja istutusmaterjali turu jaoks vajaliku infrastruktuuri vähearenenud või puudumisest, autoriõiguste ja patendiomanike õiguste kaitse probleemidest ning vananenud füüsilisest ja moraalselt tehniline baas aretustööks ja seemnekasvatuseks, öeldakse seletuskirjas. FNTP alamprogramm on loodud nende probleemide lahendamiseks.
Alamprogramm sisaldab sihtnäitajaid intellektuaalse tegevuse registreeritud tulemuste arvu, köögiviljakultuuride sortide ja hübriidide kollektsioonide arvu, selles valdkonnas teaduslikke üksusi loonud organisatsioonide jne jaoks. Eelkõige puudutab dokument uusi tomatite hübriide, kurk, baklažaan, pipar, porgand ja muud köögiviljad. Alamprogrammi plaanitakse ellu viia keerukate teadus- ja tehnikaprojektide abil. Põhirõhk asetatakse projekti tellijate vastutusele uute sortide ja hübriidide ning tehnoloogiate kasutuselevõtu eest tööstuslikus tootmises. Uute konkurentsivõimeliste hübriidide seemnete osakaal sortide ja hübriidide külvatud seemnete kogumahus peaks alamprogrammi rakendamise tulemusena jääma olenevalt põllukultuurist 15% kuni 50%.
Alamprogramm on mõeldud aastateks 2024-2030, selle rakendamiseks on kavas eraldada üle 3 miljardi rubla. föderaaleelarvest. Samas märgitakse otsuse eelnõus, et riigiprogrammi elluviimiseks ette nähtud föderaaleelarve vahendite, samuti agrotööstus- ja kalanduskompleksidest saadavate lisatulude ümberjagamisel täpsustatakse eelarveeraldiste suurust.