#Põllumajandus #Põllumajandus #Põllumajandushiiglased #GlobaalneToidutootmine #Viljakasvatus #Loomakasvatus #Põllumajandus
Põllumajandus on paljude majanduste nurgakivi, kus käputäis riike on selles olulises tööstusharus liidrid. Vastavalt rahvusvahelistele haridus- ja juriidilistele portaalidele, nagu Bschlarly, ja mahepõllumajanduse veebisaitidele, nagu Niche Agriculture, on järgmised riigid põllumajanduse võimekuses ülimad:
Hiina: üle 1.425 miljardi elanikuga on Hiina põllumajandustootmises maailmas esikohal. Selle aastatuhandete pikkune põllumajanduse evolutsiooni ajalugu on viinud selliste põhitoiduainete nagu riisi, nisu ja maisi kasvatamiseni, mis moodustavad 90% selle põllumajandustoodangust. Lisaks on Hiinas ulatuslik loomakasvatus, eriti sigade, partide ja kodulindude kasvatamisel.
Ameerika Ühendriigid: USA on põllumajanduse tähtsuselt teisel kohal, uhkeldades arenenud tehnoloogiate ja põllumajandusmeetoditega. Põllumajandusmaastikul domineerivad mais, sojaoad, nisu, puuvill ja hein, mis katab 90% põllumaast. Kuna üle 10.4% elanikkonnast tegeleb põllumajandusega, annab sektor olulise panuse riigi SKTsse.
Brasiilia: Brasiilia kindlustab kolmanda koha põllumajandusega, mis katab 42% tema territooriumist ja annab veerandi tema SKTst. Selle troopiline kliima ja rikkalikud loodusvarad hõlbustavad suhkruroo, sojaubade, ubade, nisu, manioki ja tsitrusviljade kasvatamist. Samuti juhib riik kogu maailmas kohvitootmises ja on loomakasvatuse keskus, kus toodetakse veise-, sea- ja linnuliha.
India: maailma suurima rahvaarvuga riigina on India põllumajanduse arengus neljandal kohal. Pool elanikkonnast tegeleb põllumajandusega ja 58% inimestest toetub sellest sissetuleku saamiseks. India põllumajandustoodang annab olulise panuse tema SKTsse, kusjuures peamised põllukultuurid on riis, nisu ja mais. Riik paistab silma ka maapähklite, suhkruroo, köögiviljade, puuviljade ja vürtside kasvatamise ning olulise karja- ja kalakasvatuse alal.
Venemaa: esiviisikus on Venemaa, mille pindala on üle 23 miljoni hektari. Põllumajanduses töötab üle 9% riigi tööjõust, kusjuures taimekasvatuses domineerib nisu, millele järgnevad oder, kaer ja päevalilled.
Need põllumajanduslikud jõujaamad mitte ainult ei toida oma riike, vaid mõjutavad oluliselt ka ülemaailmset toiduga kindlustatust ja kaubandust. Kuna nad jätkavad uuendusi ja kohanevad muutuvate väljakutsetega, on nende panus maailma toiduainetega varustamisse endiselt hädavajalik.