Põhja-Kasahstani piirkonna põllumehed ei pruugi oma maa rendilepinguid pikendada, mis võib ohustada piirkonna köögiviljaäri.
Põhja-Kasahstani piirkonna põllumehed ei pruugi oma maa rendilepinguid pikendada, mis võib ohustada piirkonna köögiviljaäri. See teave pärines Khabar 24-st, mis teatab probleemist, vahendab Bizmedia.kz.
Miks on köögiviljaäri hädas?
Selle probleemiga seisis silmitsi ettevõtja Jevgeni Zolotarev Medvezhka Magzhana külast Žumabajevski rajoonist. Seaduse järgi on igal inimesel õigus hektarile maale, põllumees aga harib üheksat.
Jevgeni on endise sovhoosiaia taaselustamisega tegelenud viis aastat. Ta uuris köögiviljade kasvatamise tehnoloogiat Internetis ja õppis oma kolleegidelt Orenburgist. Näiteks kasutab ta fooliumi, et karmis põhjamaises kliimas juured soojas hoida.
Köögiviljaäri – vajadus pikendada maa rendilepingut
Talunik on istutanud 5 hektarit kapsast, on ka kartulit, veidi paprikat, baklažaane ja arbuuse. Varaseid tomateid ja kurke aga müügil pole. Tänavu plaanis talumees maha istutada veel kaks hektarit kurki ja tomateid, kuid kasvuhoone hävitanud tolmutorm nurjas ta plaanid.
Jevgeni Zolotarev on mures, et ei saa seadusandluse muudatuste tõttu maa rendilepingut pikendada. Praegu on tal neli hektarit maad, mida ta riigilt rendib, kuid paistab, et üle hektari ta rendilepingut pikendada ei saa.
«Maarendileping on lõppemas. Sel aastal lõppes mu esimene aktus. Mina käisin uuendamas, nemad mind ei uuendanud. Öeldi, et üle hektari ei tohi. See on minust nelja hektari kaugusel. Ja tänavu augustis lõpeb maa teine vaatus ja nagu ma aru saan, ei pikendata seda ka minu jaoks, kuna seadusandlus on muutunud, ”ütles Jevgeni Zolotarev.
Akimat aitab köögiviljaäri
Kui alles jääb vaid hektar, tuleb töötajad vallandada, juurvilja otse aiast supermarketitesse ei tarnita ning köögiviljakasvataja ei saa SPK-ga lepingulisi kohustusi täita.
Bulaevo linna akimat lubab ettevõtjat aidata. Nad ütlevad, et ei saa piirkonnast lahkuda ilma suure köögiviljatootjata. Bulaevo linna Akimat lubab ettevõtjat tema olukorras aidata. Nad ütlevad, et nad ei saa jätta piirkonda ilma suurema köögiviljatootjata.
Akim Bulaeva Azamat Kraubaev arutas ettevõtte omanikega võimalust lahendada köögiviljakasvatuse hektarite puudumise probleem. Võimalikke lahendusi on mitu, sealhulgas tootmisvajaduste rahuldamiseks juriidilise isiku loomine või ettevõtlusega seotud pereliikmetele hektarite andmine.
“Ettevõte on piirkonnas ainus, mis kasvatab köögivilju nagu kapsas, kartul, kurk. Plaanime selle probleemi positiivselt lahendada. Võimalusi on mitu. See on kas juriidilise isiku loomine ja tootmisvajaduste rahuldamine. Või kuna tegemist on pereettevõttega, siis pakkumine hektari kohta mitmele pereliikmele.
Köögivilja on ettevõtjal plaanis kasvatada aastaringselt ning esimene saak koristatakse uues kasvuhoones augustis.