Kui palju juurvilju on stabiliseerimisfondides, millistes tingimustes neid hoitakse ja mis kõige tähtsam – kas valgevenelased peavad kevade poole ostma importkartulit ja kapsast? Ametiühingute ja riikliku kontrollikomisjoni esindajad viisid läbi vastava järelevalve. Kohapealsete haarangutega liitusid põllumajandusministeeriumide, samuti monopolivastase regulatsiooni ja kaubanduse töötajad, teatab 1prof.by .
Meie ajakirjanikud ühinesid ühe haaranguga ja läksid Logoysky rajooni või õigemini Minski piirkondliku tarbijaühingu filiaali. Täna hoitakse siin 71.5 tonni kartulit, 20 tonni sibulat, 12 tonni porgandit, 15 tonni peeti, 35 tonni kapsast. Tööstuse regionaalarengu agentuuri direktori Olga Barinova sõnul kasvas toorikute maht aasta varasemaga võrreldes 30%.
„Oleme eelkõige huvitatud kõigi nende toodete säilimisest juunini – muidu jääme ise kahjumisse,“ märkis ta. – Selleks hoitakse ruumides vajalik temperatuur ja niiskus. Sibulate hoidmiseks varustatud kliimakaameraga. Kartulihoidlas on pumpav ventilatsioon – kui väljas on pluss, siis sees õhk jahtub.
Riikliku kontrollikomisjoni esindajad jäid üldiselt rahule nii hoidlate kui ka toodetega. Siiski oli mõningaid puudujääke. Eelkõige soovitati soetada elektroonilised termomeetrid, et temperatuuri režiimi võimalikult täpselt jälgida.
– Seiret tehakse kogu regioonis ja meie poolt fikseeritavad rikkumised on paljuski sarnased. Kõik ettevõtted ei testi oma tooteid täielikult, juhtub, et töötajatel pole vajalikke tervisetõendeid, osa ruume pole köögiviljade hoidmiseks üldse kohandatud – näiteks on need endised õlitatud garaažid. Enamik puudusi kõrvaldatakse kiiresti, ”ütles Minski oblasti KGC kontrollisektori juht Yana Rogalskaja.
Siinkohal on oluline rõhutada, et riiklik kontrollkomisjon ei ole karistusorgan, kes otsib, milles süüd leida ja karistada, vaid vastupidi – kasulik nõuandja. Paljud farmijuhid tänavad tema esindajaid seadusandlike nõuete selgitamise ja toodete ladustamise näpunäidete eest. Ühine eesmärk on ju tagada valgevenelastele võimalus osta oma tooteid taskukohase hinnaga kogu hooajavälisel ajal.
Muide, see teema pole ametiühingute jaoks uus. Üleriigiline ametiühingukeskus on varasematel aastatel korduvalt juhtinud tähelepanu kodumaiste puu- ja juurviljatoodete puuduse probleemile turul. Nagu näitasid ametiühingute hinnaseire tulemused, puudus sageli talvisel-kevadisel hooajal kaupluste lettidelt valgevene traditsiooniline köögivili – kapsas, peet, sibul. Nende asemele tulid imporditud, mille hind oli märgatavalt kõrgem. Ja seda hoolimata sellest, et maal kasvatatakse selliseid tooteid palju rohkem, kui sisetarbimiseks vaja läheb.
Sellega seoses tegid ametiühingud ettepaneku parandada stabiliseerimisfondide tööd. Selle tulemusena võttis valitsus 2022. aasta oktoobris vastu otsuse nr 658 “Kauba stabiliseerimisfondide kohta”. See dokument sisaldab mitmeid uuendusi, mis muu hulgas kajastavad ametiühingute ettepanekuid. Seega on selgelt määratletud hooajavälisel perioodil köögiviljade ladustamise eest vastutavad organisatsioonid, toodete müügiks vajalikud mahud, kaubandusorganisatsioonidele tarnimise ajakava. Lisaks on selged nõuded tooteid ladustavate ja turul müüvate organisatsioonide vahelistele lepingutele.
– Seire käigus ei vaata me mitte ainult köögiviljade säilitustingimusi, vaid ka seda, kuidas see määrus praktikas toimib. Uued reeglid kohustavad ju kumbagi osapoolt võtma teatud kohustusi: ühed – tarnima kvaliteetseid tooteid, teised – viima need järele graafikujärgselt ja etteantud hinnaga. Selle tulemusel saavad tarbijad osta kodumaist köögivilja terve talve ja kevade õiglaste hindadega ning põllumehed ei püüa oma töö tulemust välismaale müüa,“ ütles Minski piirkonna ametiühingute liidu aseesimees Dmitri Bochkov.
Selle uuenduse olulisust kinnitavad põllumehed ise. Üks neist on Agroline Plusi farmi juht Vitali Sekeržitski.
– Meie ladu on mõeldud 10 tuhande tonni toodete jaoks – siia laotakse kartul, porgand, peet, kapsas, redis. Oleme juba sõlminud lepingud mitmete Minski võrgustikega, sealhulgas Vitalur, Neighbors ja Eurotorg, ning oleme valmis neid varustama toodetega kogu väljaspool hooaega. Sellised lepingud on toodete müügi garantii ja meie kindlustunne, et see ei kao.
Allikas: https://zhodinonews.by