2021. aasta oli Euroopa puu- ja köögiviljasektori jaoks rahutu aasta. Mõned tegurid, nagu kliimamuutused, sõjakonfliktid, hinnatõus ja Brexit, mõjutasid nii saaki kui ka nende edasist turustamist.
Selles mõttes ei jäänud Euroopa globaalsetest probleemidest kõrvale ning puu- ja köögiviljaturg sai välisturgudele ekspordi osas kannatada, nagu näeme allpool.
Kliima, pandeemia ning transpordi- ja tootmishindade tõus, peamised tegurid
Fruit Logistica Euroopa statistika käsiraamatu 2022 aruande kohaselt seisid Euroopa puu- ja köögiviljaturud 2021. aastal taas silmitsi kolme suure probleemiga: ilm, jätkuv koroonaviiruse pandeemia ning transpordi- ja tootmiskulude tõus.
Suvekuudel avanes tarbijatel rohkem võimalusi väljas söömiseks või puhkuseks tänu Covidi suhtes kaotatud piirangute kaotamisele. Kuid pandeemia neljas ja viies laine viisid sügiseks uute piiride kehtestamiseni.
Puu- ja juurviljade kojuostmist soodustasid varasemad sulgemised ning see suurenes 2020. aastal märkimisväärselt, mis üldiselt ei kasvanud rohkem kui 2021. aastal. Pandeemia on muutnud ülemaailmseid kaubavooge seninägematul viisil. Konteinerveo hinnad on oluliselt tõusnud.
Lisaks on viimase 12 kuuga oluliselt kallinenud kütus, mis muudab transpordi veelgi kallimaks.
Mõnikord on tootmise ja pakendamise toorainet olnud vähe, mistõttu on need kallinenud. See on olukord, mida varasematel aastatel ei nähtud. Erinevalt ebasoodsatest ilmastikutingimustest, mis pole turutootmise jaoks midagi uut.
Kuumalained ja järjest pikenevad põuaperioodid ei ole puu- ja köögiviljade väliskaubandust oluliselt mõjutanud
Siiski on selle suurenev tõsidus märkimisväärne: kuumalained ja põuaperioodid pikenevad; vihmad on sagedamini äärmuslikud ja äkilised, põhjustades üleujutusi. Kas vihma puudumine või liiga tugev intensiivsus – mõlemad olukorrad registreeriti 2021. aastal. Sellegipoolest oli üldine veevarustus parem kui eelmistel aastatel.
Kallis ja piiratud transpordivõimsus pole puu- ja juurviljade väliskaubandust veel massiliselt mõjutanud. ELi-sisese ja -välise kaubavahetuse puhul olid impordi- ja ekspordimahud 2021. aastal vaid veidi väiksemad kui eelmisel aastal. Mõnel juhul olid need tegelikult veidi kõrgemad. Hirmud, et pärast Brexitit kukub eksport Ühendkuningriiki kokku, ei realiseerunud.
EL kogeb pärast Brexitit Ühendkuningriiki suunduva ekspordi mõningast langust
Kuigi EL-27 saatsid Ühendkuningriiki väiksemaid koguseid kui enne Brexitit, oli langus mõõdukas – köögiviljad langesid 2% ja puuviljad 7%. Meeldejäävamad olid pildid tühjadest supermarketite riiulitest Ühendkuningriigis, osaliselt piirikontrolli pikemate ooteaegade tõttu. Suurem probleem oli aga rekkameeste vähesuse tõttu siseriiklik kaubavedu.
See on probleem, mis võib tulevikus mõjutada teisi riike. ELi riigid, kes varem Ühendkuningriiki suuremaid koguseid tarnisid, on uues kontekstis kaotanud. Köögiviljades on need Hispaania (-5%) ja Holland (-3%).
Puuviljade osas eksportis juhtiv puuviljatarnija Hispaania Ühendkuningriiki mõnevõrra suurema koguse, kuid seda näitajat võrreldi 2020. aasta suhteliselt väiksema mahuga. Eelkõige Holland (-33%), aga ka Prantsusmaa (-4%), mahtusid oluliselt kaotanud.
Kuigi EL-27 saatsid Ühendkuningriiki väiksemaid koguseid kui enne Brexitit, oli langus mõõdukas – köögiviljad langesid 2% ja puuviljad 7%.
Ühendkuningriigi lahkumine EL-ist on toonud kaasa selge muutuse väliskaubandusbilansi osas. Varasematel aastatel oli väliskaubandusbilanss miinuses nii puu- kui ka köögiviljade osas. Puuviljade puhul on see puudujääk endiselt olemas, kuid köögiviljade väliskaubanduse bilanss on praegu veidi positiivne.
Igal juhul imporditakse ELi värskeid puuvilju oluliselt rohkem kui köögiviljade import. Banaane ja muid eksootilisi puuvilju, mida enamasti EL-is ei kasvatata, tuleb importida suures mahus.
Puuviljade import (nii sise- kui ka väline) langes 2021. aastal veidi. 2020. aasta esimene importija Saksamaa importis vähem, seega tõusis esikohale Holland. Holland on aga ka Hispaania järel suuruselt teine puuviljaeksportija ning kogu Hollandist eksporditavat mahtu ei toodeta riigis.
EL-i puuviljaeksport oli võrreldes 2020. aastaga veidi suurem. Köögiviljade osas säilitas Saksamaa oma positsiooni esikohal importijana, ehkki eelmise aastaga võrreldes väiksema mahuga. Üldiselt imporditi EL-i köögivilja veidi rohkem.
Eksport EL-is langes 2021. aastal veidi
Eksport seevastu jäi 2021. aastal eelmise aasta tasemele veidi alla. ELi-välise kaubanduse osakaal on puuviljade osas suhteliselt suur. Eelkõige 41% banaanidest, ananassidest, avokaadodest ja mangodest imporditakse ELi-välistest riikidest.
Vastupidi, ELi-siseses kaubanduses domineerivad apelsinid ja õunad. Puuviljaeksport jäi valdavalt EL-i piiresse. Brexit on aga proportsioone pisut muutnud kolmandate riikidega kauplemise kasuks. 2021. aastal lahkus EList ligi 18% puuviljaekspordist. Ekspordis domineerivad mahult banaanid, õunad ja apelsinid. Värske köögivilja impordi puhul on lisakaubanduse osatähtsus palju väiksem kui puuviljade puhul, veidi alla 16%. Väljastpoolt EL-i imporditud köögiviljadest on suurimas mahus imporditud kõige rohkem tomatit ja sibulat.
Peamiselt imporditakse väljastpoolt EL-i tomatit Marokost ja sibulat Uus-Meremaalt. 78. aastal jäi 2021% köögiviljaekspordist EL-i. Aasta varem, kui Ühendkuningriik oli veel liikmesriik, oli 89% köögiviljaekspordist kaubavahetuse sees. Ekspordis domineeris tugevalt sibul, järgnesid tomat ja paprika.
Kokkuvõttes oli EL-27 eelmise aasta puu- ja köögiviljasaak esialgsetel andmetel 1. aastal umbes 2021% väiksem kui 2020. aastal. Hinnanguliselt olid viljakadud oluliselt suuremad, kuid lõppkokkuvõttes oli saak igal aastal vaid 1% väiksem. Suur õunasaak tasakaalustas mitmete teiste puuviljaliikide negatiivsed suundumused.
Virsikute, nektariinide ja aprikooside tootmist mõjutasid Lõuna-Euroopas õitsemise ajal külmad. Samuti tekitasid külmad jaanuaris, märtsis ja aprillis suuri kahjusid, mille tulemusena saadi 30 aasta väikseim saak.
Apelsinide ja kergesti kooritavate viljade toodang oli ebasoodsate tingimuste tõttu esialgu hinnanguliselt oluliselt väiksem kui eelmisel aastal. Hispaania ennustas ebasoodsate ilmastikuolude tõttu väiksemat saaki, kuigi mõned piirkonnad suutis kahjustusi paremini vältida.
Kallis ja piiratud transpordivõimsus pole puu- ja köögiviljade väliskaubandust veel massiliselt mõjutanud.
Mõõdukad kaotused Euroopas ja ebakindlus 2022/2023 kampaania jaoks
Lõppkokkuvõttes ei olnud kaotused kogu Euroopas nii tõsised, kui oodati. Esialgsetel andmetel oli apelsinisaak vaid 1% väiksem kui eelmisel aastal, kerge koorimise maht aga 2%.
Need protsendid viitasid rekordilisele tootmismahule. Kuid külmad põhjustasid piirkondlikke kaotusi ja peaaegu kõigis riikides oli lille jaoks liiga külm. Sellegipoolest koristati 11.5 miljonit tonni õunu rohkem kui eelmisel aastal. Suur osa kasvust leidis aset Poolas, mis on seetõttu 2021/22 turustushooajal Euroopa turu jaoks ebakindluse tegur.
Erinevalt õuntest oli pirnisaak kogu Euroopas napp. Itaaliat tabas pakane ja see tõi kaasa kolme aastakümne väikseima pirnisaagi.
Juurviljasaak oli enam-vähem sama. Vaid 0.3% madalam kui aastal 2020. Väiksemad salati-, lillkapsa- ja suvikõrvitsa saagid kompenseerisid suurema sibula saagi. Paljusid Euroopa riike mõjutasid äärmuslikud ilmastikutingimused.
Eriti tähelepanuväärsed olid juulikuised üleujutused Saksamaa ja Beneluxi osades. Ka Hispaania ja Itaalia piirkondades esines katkestusi ja kahjustusi, mida põhjustasid vahelduvad ja ebatavaliselt tugevad vihmad ning piirkondlikud üleujutused. Algselt algas köögiviljahooaeg Kesk-Euroopas kevadiste madalate temperatuuride tõttu aeglaselt.
Seejärel ei paistnud nii palju päikest kui 2020. aastal, mis näis olevat toonud kaasa saagikadu, eriti tomatite puhul, isegi kaitsealuste põllukultuuride puhul. Olukorda raskendas veelgi uute taimehaiguste esilekerkimine. Kurk ja paprika tundusid tingimustega paremini toime tulevat, saagikoristus oli suurem.
Mõned tomatitootmised olid aga üle läinud muudele köögiviljadele. Teisest küljest on energiakulude kasv väljakutse, eriti kasvuhoonekasvatuse jaoks Beneluxi riikides.
Allikas: https://www.diarioelcanal.com